Miks on vaja WiFi võrgule paroole?

Wi-Fi on mõeldud mugavaks traadita ühenduse loomiseks võrguvõimeliste seadmete vahel. Kodu ja kontori tingimustes on sellisteks seadmeteks üldjuhul süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, harvemini lauaarvutid. Wi-Fi leviala on siis ootuspäraselt see ala, kus Sa tahaksid neid seadmeid kasutada. Ehk siis tüüpjuhul köök, magamistuba, elutuba ja veranda või koduõu. Aga raadiosignaal sellised piire ei tunne ja võib levida lausa majast mööduva suure maanteeni või kortermaja juhtumil naabrite korteritesse.

Kui selline vabalt leviv raadiovõrk on ilma paroolita, siis võib selle külge haakida mistahes arvuti väljaspool Sinu kodu. Nüüd siis kolm ohtu, mis sellega jalamaid kaasa tulevad:

• Tänapäeval kasutab enamik teenusepakkujaid kiiruse piirajaid – s.t. kui keegi end Sinu võrku haakis (võib juhtuda ka tahtmatult) ja seda kasutab interneti pääseteena, mõjutab ta kõige otsesemal moel Sinu interneti allalaadimiskiirust (mille eest Sina maksad). Ehk siis maksad kellegi teise interneti kasutamise eest ja kaotad oma seadmete netikiiruses.
• Üha enam on levinud mitmesugused netihuligaansused ja kuritahtlik tegevus ning kasvanud on ka järelvalve säärasele tegevusele. Netikuritegevuseks võib pidada nii kaaskodanike suhtes solvava sõnavara kasutamist kommentaarides kui ka võõra inimese pangakonto tühjendamist. Ja kõike sinna vahele jäävat. Politsei jahib selliseid küberkaake tüüpiliselt mõne tunnuse järgi, milleks võib olla IP ja MAC. Kui kuritegu on sooritatud Sinu Wi-Fi levist, siis IP ja MAC on Sinu jagu ja politsei koputab asjade selgitamiseks kindlasti esimesena Sinu uksele.
• Wi-Fi võrgus asuvad arvutid on nö. võrgu lähinaabruses. Seega arvutitel, mis liituvad Sinu Wi-Fi võrku, on lihtsustatud ligipääs Sinu arvutile. Neid ei sega ruuteris asuv tulemüür ega ka teenusepakkuja kaitsed, sest mõlemad asute piltlikult nende kaitsete taga.